Kuidas valida projektorit?

Kuigi tänapäevased multimeediaprojektorid on väga mitmekülgsed ja praktilised ning suudavad rahuldada esmase vajaduse mõlemas aspektis, on nad siiski piisavalt erinevad, et mitte olla ideaalsed igal otstarbel.

Et aru saada projektorite erinevast tasemest ja võimekusest, on eelkõige tarvis mõista, mida üks või teine näitaja/ omadus tähendab:

Heledus (brightness) mõõdetuna ANSI luumenites  (American National Standards Institute).

• Mida kõrgem on luumenite väärtus, seda heledamat pilti projektor näitab. 
• Mida rohkem valgust toas on, seda heledam peaks projektsioon olema, et anda edasi maksimaalseid tulemusi;
• Mida rohkem inimesi ruumis, seda suurem peaks olema pilt ning selle võrra ka rohkem luumeneid;
• Mida detailsem pilt (graafika, diagrammid), seda rohkem luumeneid olema peaks. (Üldiselt ei vaja videod ja TV nii eredat pilti, kuna on visuaalselt vähem nõudvamad ja tavaliselt kasutatavad pimedas toas. On oluline teada, et kui pilt on liiga hele, võib see vähendada pildikontrasti);
• Mida suurem vahemaa on projektori ja ekraani vahel, seda enam luumeneid pilt vajab.

Vähem kui 1000 luumenit – tavaliselt kodukinoprojektorid, mida kasutatakse pimendatud ruumides. Samuti mõned vanemad/odavamad koverentsprojektorid, mis nõuavad valguse elimineerimist. Uuemad projektorid on enamuses üle 1000 luumeni ning alla selle enam väga ei toodeta.

1000 kuni 2000 luumenit – see on kategooria, kus asub enamik projektoreid, mida kasutatakse klassiruumides, koosolekutel ja konverentsidel ning samuti kodukinoprojektorid, mida kasutatakse ka näiteks päevasel ajal televisiooni vahendamiseks teatud valguses. 1000-1500 luumeniga projektorid vajavad siiski vähendatud valgustust.

2000 kuni 3000 luumenit – sellise näitajaga projektorid sobivad suurtesse konverentsiruumidesse. Need näitavad head pilti ka päevavalguses ja suurel ekraanil.

Üle 3000 luumeni – need projektorid on üldiselt kasutatavad auditooriumites, kirikutes ja suurtes saalides. 

Üle 5000 luumeni – projektorid, mida kasutatakse kinodes, kontserditel ja teistel üritustel, mis nõuavad väga suurt ja väga head pilti.

Resolutsioon (resolution) – väärtus, mis on esindatud pikslites. Mida suurem arv piksleid, seda parem resolutsioon ja teravam pilt. Projektorite võrdlemisel kõrvutatakse „originaalpikslid” (mitmetel projektoritel on võimalik tõsta pikslite arvu läbi compression technology).

 

Resolutsioon	Pikslite arv	Kuvasuhe	Kirjeldus
SVGA	800 x 600 480 000	4:3	Entry Level resolutsioon, mis on populaarne tänu soodsale soetamismaksumusele
WVGA	854 x 480 409 920	16:9	Entry Level kodukinoresolutsioon
XGA	1024 x 768 786 432	4:3	Hetkel kõige populaarsem resolutsioon kuna sobitub enamike arvutitega ja on heas hinna-kvaliteedi suhtes
HD2	1280 x 720 921 600	16:9	Kesktasemel kodukinoresolutsioon tuntud ka kui 720p. See on minimaalne arv piksleid, et vastata HD Ready tasemele
WXGA	1280 x 800 1 024 000	16:10	Tõusva populaarsusega reslutsioon kasutamiseks laiekraan arvutites
SXGA+	1400 x 1050 1 470 000	4:3	Kõrge tasemega resolutsioon kasutamiseks detailsetes töödes nt CAD joonestustes
UXGA	1600 x 1200 1 920 000	4:3	Eriti kõrge tasemega resolutsioon tehniliste plaanide ja meditsiiniliste aplikatsioonide jaoks
HD	1920 x 1080 2 073 600	16:9	Kõrge tasemega kodukinoresolutsioon tuntud ka kui 1080p. Tõeline HD resolutsioon
2K (nüüd ka 4K)	2048 x 1080 2 211 840		Kõrgeim kommertstasemel kodukinoresolutsioon. Kõrge hinna poolest on kättesaadav eelkõige jõukamatele inimestele

Projektorid sobivad mitmete erinevate resolutsioonidega, konventeerides erinevad sisendresolutsioonid väljundresolutsiooni. Seda protsessi nimetatakse scaling. Scaling vähendab alati pildikvaliteeti: see ei ole enam nii detailne ja terav. Kusjuures see juhtub ka siis, kui projektor on kõrgema resolutsiooniga kui allikas. Seetõttu oleks oluline, et Su projektori resolutsioon vastaks nt arvuti resolutsioonile.

Mõned näpunäited :

• Kui kasutad projektorit Powerpointi edastamiseks, piisab SVGA resolutsioonist;
• Kui kasutad projektorit graafkute ja numbriliste väärtuste edastamiseks (Excel vms), soovitatakse XGA resolutsiooni;
• Kui projekteerid detailset tehnilist infot (insenerigraafika, joonestused) või  fotograafiat, on SXGA või UXGA resolutsioon parim;
• Kui kasutad laiekraan arvutit või ostad kodukinoprojektori, vali ka laiekraan projektor, mis sobiks Sinu arvuti resolutsiooni või videokvaliteediga;

Kuvasuhe (aspect ratio) väljendab ekraani laiuse ja kõrguse suhet- 4:3 on arvutiekraani suhe ja 16:9 laiekraan suhe.  Esimene neist on enamasti ärilistel või hariduslikel eesmärkidel kasutatav koos arvutiga ning teine eelkõige kodukino ja DVD’de jaoks. Vähem tuntud 16:10 aspekt on mõeldud laiekraan äriprojektoritele, mis on spetsiaalselt disainitud laiekraan arvutite jaoks. Ometi leiab see formaat ka kodus kasutamist.

Kaal (weight) sõltub projektori omadustest ja tasemest - reeglina mida võimsam, seda raskem. Kui liigud palju ringi ja projekteerid erinevates kohtades, vali mobiilne projektor. Optomal on suur valik tipptasemel mobiilseid ja ultramobiilseid projektoreid (http://www.optoma.eu/rangeviewerall.aspx). Kui Sa ei plaani oma projektorit just tihedalt transportida, kuid ei saa välistada, et seda ei juhtu, vali võimsam näiteks 2-5 kg seast. Kui kavatsed on projektori installeerida, ei ole kaalus küsimus ning Sa saad kontsentreeruda teistele tehnilistele näitajatele.

 

Teised näitajad:

Tehnoloogia (technology) On kahte tüüpi projektorite tehnoloogiat:  LCD ja DLP. Mõlemad on kasutatavad erinevates aplikatsioonides ja annavad häid tulemusi. Sellele vaatamata on DLP projektorid eelistatumad videote ja kodukino puhul, sest nad annavad sujuvama ja pehmema pildi. LCD projektorite kasuks öeldakse, et tänu oma teravale ja tihti eredamale pildile on nad ideaalsed koosoleku-konverentsi projektorid.

Kontrastsus (contrast ratio) väljendab valge ja musta suhet. Mida suurem on kontrast, seda suurem on projektori võime näidata detaile, säravaid värve ning taluda kõrvaltoast tulevat valgust.

Sisendid ja väljundid (inputs-outputs) - kui Sa plaanid kasutada mitut arvutit või algallikat, oleks soovitatav kasutada mitme sisendiga projektorit. See on eriti kasulik, kui projektor on installeeritud lakke ja algallika ümbervahetamine seetõttu tülikas.

Garantii (warranty) Igal tootjal on oma kindel garantiipoliitika ja alati on mõistlik teada, milliste tingimustega Sa probleemide esinemisel tegelema pead. Täisväärtusliku ja kiire garantii saamiseks on alati mõistlik osta projektor, millele pakutakse garantiiteenust ka Eestis. Tellides soodsama hinnaga projektori otse välismaalt võib tähendada suurt aja-ja transpordikulu defektiga toote saatmiseks tehasesse.

Lambi eluiga ja hind (lamp life and price) Sõltuvalt projektori kasutamise sagedusest tuleb projektori lampi vahetada iga paari kuu kuni paari aasta tagant. Enamus lampe kestab kuni 2000 tundi, osad isegi kuni 5000 tundi. Selle vahetamise hinnaga peaks kindlasti arvestama.

Müra (audible noise) projektorid tekitavad madalal sagedusel müra, mis enamikel juhtudel ei ole valjemad kui tavalisel arvutil. On ka väga vaikseid projektoreid, mille tekitatud heli on väiksem kui 25dB. See on väga oluline faktor eriti kodukinoprojektori soetajatele ning soovitame sellele pöörata toote spetsifikatsioonis tähelepanu.


on teinud oma kodulehel valiku tegemise ülimalt lihtsaks - http://www.optoma.eu/rangeviewerall.aspx.
Lihtsalt märgi oma kriteeriumid ja vaata, mida head Sulle pakutakse!